Ajalugu
Aastal 1586 asutas Rootsi kuningas Johan III Vihterpalu mõisa ja andis selle Berend von Gröningenile. Aastal 1622 kinkis kuningas Gustav II Adolf Padise kloostri ja selle ümbruse maad Thomas Rammile. Thomas Ramm oli Riia linna müntmeister, kes rikka mehena oli rahastanud Gustav II Adolfi sõjakäike. Paar aastat hiljem andis kuningas Rammile aadlitiitli ja Vihterpalu mõis kuulus nüüd von Rammile.
Vihterpalu mõisa kuldaeg oli 19. sajand. Aastal 1816 abiellus von Rammide tütar Elisabeth von Ramm Gustav von Knorringiga ja nad alustasid 1820 Vihterpalus uue neoklassitsistliku peahoone ehitamist selle praegusel kujul. Vihterpalu viimane von Ramm oli Sophie von Rosen. Aastal 1919 riigistati mõisate riigistamise käigus ka Vihterpalu maad. Viimased von Rammid lahkusid Eestist 1939. Aastal 2000 läks mõis soomlaste omandusse ja ulatuslik restaureerimine lõppes aastaks 2005. Jutustame oma külalistele meelsasti mõisa ajaloost ja kaasajast.